pasal 146

1 Haleluya! Lo’orenouw si TUHAN, heiy imukurku! 2 Niaku ku laa mememuliala si TUHAN eng keurean niaku nu matou-tou, wo mememazmur i wee si Empungku eng keurean naiku nu wia. 3 Te’a mouw ma’eman wia em baya se bangsawan, wia se oki’ ni tou se reiy’ mete’u meela kelawiran. 4 Sakawisa e nyawana e merar, sia si mareng mea waki tana’; witu e nendo i ti’i kangkasi minere’i mouw e maksut-maksutna. 5 Ma’aruiyola sitou si makapunyala si Empung ni Yakub tanume si tumetulung, narapanna e wia si TUHAN, Empungna: 6 Sia si simiwola e langit wo em bumi, en tasik wo e reiy’ sa mina’asa pumpunena; si minena-ena’ lale’ i wee eng keure-urena, 7 si minalinto’orla eng ka’adilan i wee se tou-tou pineras, si minee roti wia se tou-tou maarem. TUHAN si minayami se tou-tou kinakurungan, 8 TUHAN si minuka’ em beren ne tou-tou rapa, TUHAN si timaga’la se tou se neiy i katu’utuk, TUHAN si meupusla se tou-tou ulit. 9 TUHAN si metayur se tou-tou wo’oseiy, se oki’ ula wo se balu se neiy i taga’-Nala sumeup, ta’an e lalan ne tou fasik e neiy i reko’-Nala. 10 TUHAN i ti’i si Raja i wee eng keure-urena, Empungmu, eeh Sion, see’ o see’! Haleluya!