Pasal 18

1 Yesus nu limila’ mola em bya nyi’a i ti’i rumou’ momi Sia witu ampit se murid-murid-Na wo sea mea waki e lewet en temberan Kidron. Witu wawean e nesa taman wo Sia ghumorem witu en taman i ti’i mewali-wali ampit se murid-murid-Na. 2 Yudas, si khimianatla si Yesus, si mete’u kangkasi en tampa i ti’i, karengan Yesus si re’eregh maarurla witu ampit se murid-murid-Na. 3 Takar meiy mouw kangkasi si Yudas witu ampit se pasukan perajurit wo se tumetayur-tumetayur em Bait ni Empung se neiy i reo ne imam-imam kepala wo se tou-tou Farisi lekep ampit e lanterna, warung wo en senjata. 4 Takar Yesus, si mete’u em baya e laa tumoro en tetou-Na, majula wo lumila’ wia nisea : “ Seiy re’en si peneron niouw?” 5 Wingkot nea : “ Yesus waki Nasaret.” Pokeiy-Na wia nisea : “ Niaku mouw Sia.” Yudas si khimianatla Nisia si rimedeiy kangkasi witu mewali-wali nisea. 6 Katoroan Sia nu limila’ wia nisea : “ Niaku mouw Sia,” mundurouw sea wo i ka’anu witu en tana’. 7 Takar Sia mueiy kangkasi : “ Seiy re’en si peneron niouw?” Pokeiy nea : “ Yesus waki Nasaret.” 8 Wingkot ni Yesus : “ Neiy Kumouw i lila’la wia nikoo, Niaku mouw Sia. Sa Niaku si peneron niouw, i waya mola sea yi’i mea.” 9 Tuana mouw eng kela’anna rio lekepouw e nuwu’ neiy mouw i lila’-Nala : “ Waki nisea se neiy i sarakan-Nu wia-Niaku, reiy’ siesa tou tu’u si’i waya-Kula mapuneng.” 10 Laa o si Simon Petrus, si maali-ali en santi, sumawut en santi i ti’i, tuma’atakela nyi’a wia si hamba Imam wangko’ wo tima’atasla en talinga lele’osna. Ngaran ni hamba i ti’i Malkhus. 11 Pokeiy ni Yesus wia si Petrus : “ I uma’la en santimu i ti’i; reiy’ ku’a Niaku ku lewo’ sa reiy’ kumoo’ en cawan neiy i weela ni Ama’ wia-Niaku?” 12 Takar se pasukan prajurit ma’an se perwirana wo se tumetayur-tumetayur se neiy i reo ne tou Yahudi i ti’i simikop si Yesus wo tumorongku Nisia. 13 Laa o sea mali Nisia ketare-tare waki si Hanas karengan si Hanas si manuang ni Kayafas, e witu en te’un i ti’i si minamuali Imam Wangko’; 14 wo si Kayafasouw si ngime’enge’la wia se tou-tou Yahudi : “ Sapa mouw e lebe ka’ara’ala sa siesa tou mate i wee se minapekasa bangsa.” 15 Simon Petrus wo siesa murid walina maki’itla si Yesus. Murid i ti’i si sumine’u si Imam Wangko’ wo sia ghumorem mewali-wali ampit si Yesus witu eng kalasan istana ni Imam Wangko’, 16 ta’an si Petrus si minena’ witu e luar reten em pepalen. Takar si murid walina eng ketare, si sumine’u si Imam Wangko’, mareng witu e luar, menusu-nusuiyla ampit si wewene tumetayur em pepalen laa o mali si Petrus ghumorem. 17 Takar pokeiy ni hamba wewene tumetayur em pepalen wia si Petrus : “ Reiy’ ku’a nikoo kangkasi koo murid ni tou i ti’i?” Wingkot ni Petrus : “ Reiy’!” 18 Kasuatan e ni’itu se hamba-hamba wo se tumetayur-tumetayur em Bait ni Empung se timutungola e napi en temur, karengan eng ge’egher en toro ni’itu, wo sea rumedeiy merarang witu. Petrus kangkasi si rimedeiy merarang mewali-wali ampt nisea. 19 Takar muleiy mouw si Imam Wangko’ mawueiyla si Yesus en tanume se murid-murid-Na wo en tanume en teturu’-Na. 20 Wingkot ni Yesus wia nisia : “ Niaku ku mesesusuiy e makaredeiy wia eng kaoatan: Niaku ku reiy’ mena’ mawee teturu’ witu e wale-wale ibadat wo witu em Bait ni Empung, en tampa em baya ne tou Yahudi maerur; Niaku reiy’ ma’an mekasa mesesusuiy makiro-kirong. 21 Ka’a re’en koo mawueiymi Niaku? Wueiyenola sea, se liminga mola sapa e neiy mouw i lila’-Kula wia nisea; uli-ulit, nisea se mete’u sapa e neiy mouw i lila’-Kula.” 22 Katoroan Sia limila’la eng kapualitan i ti’i, siesa tou tumeteyur si rimedeiy witu, simepe’ eng gio-Na kasuatan limila’ : “ Tuana re’en e wingkot-Mu wia si Imam Wangko’?” 23 Wingkot ni Yesus wia nisia : “ Sawona’ em pokeiy-Ku i ti’i en selok, i turu’ mola en selokna, ta’an sawona’ em pokeiy-Ku i ti’i e nulit, ka’a ku’a koo sumepe’ Niaku?” 24 Takar si Hanas minapa’ali Nisia nu tinorongku wia si Kayafas, Imam Wangko’ i ti’i. 25 Simon Petrus si rimedeiye’ merarang. Pokeiy ne tou-tou witu wia nisia : “ Reiy’ ku’a nikoo kangkasi koo esa murid-Na?” 26 Sia si simangkal nyi’a, pokeiyna : “ Reiy’.” Pokeiy ni esa hamba Imam Wangko’, siesa tou me’urang ni hamba en talingana eng kinetor ni Petrus : “ Reiy’ ku’a nikoo koo linoo’oku waki taman i ti’i mewali-wali ampit Nisia?” 27 Takar si Petrus si simangkal nyi’a kangkasi wo katoroan e ni’itu kumukukouw se ko’oko’. 28 Takar sea mali si Yesus waki si Kayafas mea waki gedung paadilan. Katoroan ni’itu e nendo memo’odope’. Nisea sandiri se reiy’ ghimorem witu eng gedung paadilan i ti’i, rio te’a numajisela en tou, karenga nisea se mekekaan Paskah. 29 Kaa ni’itu si Pilatus kimaluar matola nisea wo lumila’: “ Sapa re’en en teturean niouw wia sitou yi’i?” 30 Wingkot nea wia nisia : “ Sawona’ Sia reiy’ esa tou lumelewo’, nikeiy keiy reiy’ simarakanla-Nisia wia-Nikoo!” 31 Pokeiy ni Pilatus wia nisea: “Edonouw Sia wo akimenola Sia i ki’it e nukum Tauratmu.” Pokeiy ne tou-tou Yahudi i ti’i: “Nikeiy keiy reiy’ wee mewewunu’la siesa nga touan.” 32 Tuana mouw eng kelaa’anna rio lekepouw e nuwu’ ni Yesus, e neiy i lila’-Nala kaa mapaloo’ola kumura e lalanna Sia laa mate. 33 Takar marengouw si Pilatus witu eng gorem eng gedung paadilan, laa o kumeret si Yesus wo mueiy wia-Nisia: “Nikoo mouw yi’i koo raja ne tou Yahudi?” 34 Wingkot ni Yesus: “Sapa re’en nikoo koo limila’la eng kapualitan i ti’i witu e natemu nuesa, ka’apa wawean re’en tou walina se limila’la nyi’a wia nikoo tanume Niaku?” 35 Pokeiy ni Pilatus: “Sapa re’en niaku ku esa tou Yahudi? Bangsa-Mu nuesa wo se imam-imam kepala se simarakanola Nikoo wia niaku; sapa mouw re’en em pinasiwo-Mula?” 36 Wingkot ni Yesus: “Eng keraja’an-Ku reiy’ e wia eng kaoatan yi’i ; sa eng Keraja’an-Ku e wia eng kaoatan yi’i , tantu mouw se hamba-hamba-Ku se simaru mouw, rio Niaku te’a i sarakan wia se tou Yahudi, ta’an eng Keraja’an-Ku reiy’ wia nyi’i.” 37 Takar pokeiy ni Petrus wia-Nisia : “ Jadi Nikoo mouw si raja?” Wingkot ni Yesus: “Nikoo si limila’la, kaa Niaku mouw si raja. I wee ni’itu mouw Niaku neiy i patou wo i wee ni’itu mouw Niaku mineiy wia eng kaoatan yi’i, rio Niaku mee kasairian en tanume eng kaulitan; susur tou si asal witu eng kaulitan si lumingala en suara-Ku.” 38 Pokeiy ni Pilatus wia-Nisia: “Sapa re’en eng kaulitan i ti’i?” Sia nu limila’ mola en tuana, rumou’ mouw kasi si Pilatus matola se tou-tou Yahudi wo lumila’ wia nisea: “Niaku ku reiy’ minatola eng kaselokan sapa tu’u wia-Nisia. 39 Ta’an wia nikouw wawean eng kenaramen, kaa witu em Paskah niaku ku mewewayala siesa tou i wee nikoo. Pa’ar re’en kouw, rio niaku ku mayala sitou Yahudi i wee nikoo?” 40 Nisea se rimekeiy kangkasi: “Te’a Nisia, ta’an i te si Barabas!” Barabas sia mouw siesa tou penyamun.