1 Enem nga endo nu reiy’pe’ em Paskah Yesus si mineiy waki Betania, em paana’an ni Lazarus si tino’orla ni Yesus witu e nelet ne tou minate. 2 Witu en siniwoan pesakeiyan i wee Nisia wo si Marta melayanela, kasuatan siesa nga tou kimi’it mekaan ampit si Yesus nyi’a mouw si Lazarus. 3 Takar si Maria minedo esa nga parua kati e lana narwastu tulen eng kemaal e nargana, laa o lumanala e ne’a ni Yesus wo misu’la ampit em bu’ukna; wo em beuna lana en sime’u e minapekasa em bale i ti’i. 4 Ta’an si Yudas Iskariot, si meta’asa’an wia se murid-murid ni Yesus, si laa makarengan mesesarakanla Nisia, limila’: 5 “Ka’a e lana narwastu i yi’i reiy’ neiy i wangker telu nga atus dinar wo e loitna ni’i weela se tou-tou miskin?” 6 Eng kapualitan i ti’i neiy i lila’nala reiy’ karengan sia si mawee ghenangla e nasib ne tou-tou miskin, ta’an i te nisia mouw siesa tou rongkit; sia si re’eregh maedo e loit tinu’utulan witu eng kas tiniboiyanna. 7 Takar pokeiy ni Yesus: “I waya mola sia tumuanala eng kapualitan yi’i e ghumenang nendo kinuburan Niaku. 8 Karengan se tou-tou miskin se re’eregh wia nikouw, ta’an Niaku ku reiy’ re’eregh wia nikouw.” 9 11 Kasa ka’asa’an se tou Yahudi liminga, kaa si Yesus si maname wo sea meiy reiy’kan i te kaa si Yesus, ta’an i te kangkasi kaa meiy meleloo’ si Lazarus, si tino’or-Na mola witu e nelet ne tou minate. 10 10 Laa o se imam-imam kepala se minaasa’an kaa laa mewewunu’ si Lazarus kangkasi, 11 karengan kaa nisia laker se tou Yahudi timele’ula nisea wo ma’eman wia si Yesus. 12 E nendo kawo’odoanna katoroan se tou kelaker se mineiy mewewangko’la em pelesir liminga, kaa si Yesus si kasuatan wia nuner e lalan mengeiy wia e Yerusalem, 13 nisea se minedo e laleina-laleina em palem, wo mea sumungkul Nisia kasuatan mengale-ngaleiy : “Hosana! Binerkatola Sia si mineiy witu e ngaran ni Tuhan, Raja Israel !” 14 Yesus si minatola siesa keledai oki’ laa o Sia sumeret witu e natasna, tanu neiy i patik : 15 “Te’a meide’, heiy puteri Sion, loo’onouw, si Rajamu mengeiy, rimuber witu e natas ni esa oki’ ni keledai.” 16 Ketare-tare se murid-murid ni Yesus se reiy’ mangarti eng kapualitan i ti’i, ta’an si Yesus nu lino’orola, i kaghenangouw sea, kaa e nats i ti’i en tanume Nisia, kaa nisea se timuana mola nyi’a kangkasi i wee Nisia. 17 Tou kelaker se mewali-wali ampit Nisia katoroan Sia nu kimeret si Lasarus rumou’mi witu eng kubur wo timo’orela nisia witu e nelet ne tou minate, se minee kasairian en tanume Nisia. 18 Kaa ni’itu se tou kelaker i ti’i se minea sumungkul Nisia, karengan nisea se liminga, kaa Nisia si simiwo e mujizat i ti’i. 19 Takar pokeiy ne tou-tou Farisi siesa wia se walina: “Kouw limoo’ sandiri, kaa nikouw kouw kasa reiy’ minua’, loo’onouw, e minapekasa eng kaoatan mineiy kumi’itela Nisia.” 20 Witu e nelet nea nu minae kaa ma’e me’e ibadah witu e nendo wangko’ i ti’i, wawean se pirala tou Yunani. 21 Se tou-tou i ti’i minea waki si Filipus, si asal waki Betsaida waki Galilea, laa o lumila’ wia nisia: “Tuang, keiy pa’ar maatoan ampit si Yesus.” 22 Filipus si minea makite’ula nyi’a wia si Andreas; Andreas wo si Filipus se mina’ayola nyi’a kangkasi wia si Yesus. 23 Ta’an Yesus si miningkot nisea, pokeiy-Na: “Neiy mouw i ka’ayo e nedona si Oki’ ni Tou si lo’orela. 24 Niaku lumila’me wia nikoo: Kaulitna sawona’ e watuna eng gandum reiy’ rima’aragh witu eng gorem en tana’ wo mate, sia si minena’ esa watuna i te; ta’an sa sia mate, sia si laa mua’la laker wu’ana. 25 Seiy i te si meupusla e nyawana, sia si laa kaliongan e nyawana, ta’an seiy i te si reiy’ meupusela e nyawana wia eng kaoatan yi’i, sia si laa miarala nyi’a kaa em patou-touan kekal. 26 Seiy i te si melayanla Niaku, sia si lewo’ sa reiy’ kumi’it Niaku wo wisa Niaku witu. Seiy i te si melayanla Niaku, sia si laa ormaten ni Ama’. 27 Teakan e imukur-Ku e ma’arip wo sapa mouw ku’a e laa Ku i lila’la? Ama’, lawirenola Niaku muleiy i temi yi’i? Reiy’, karengan kaa e ni’itu mouw Niaku mineiy wia eng gorem e nedo yi’i. 28 Ama’, lo’orenola e ngaran-Nu!” Takar tu kalinga’anouw en suara waki sorga : “ Niaku ku limo’orola-Nyi’a, wo Niaku ku laa melelo’orela;Nyi’a kasi!” 29 Tou kelaker se rimedeiy witu wo limingala nyi’a se limila’, kaa ni’itu e legu’an lenter. Wawean kangkasi se limila’: “ Siesa malaikat si simusuiyola ampit Nisia.” 30 Wingkot ni Yesus : “ En suara i ti’i lininga mola reiy’ kaa Niaku, ta’an i te kaa nikouw. 31 Teakan e makelang em paakiman eng kaoatan yi’i: teakan kangkasi se penguasa eng kaoatan yi’i se laa i lawala witu e luar; 32 wo Niaku, sakawisa Niaku i rakekla wia eng kaoatan yi’i, Niaku ku laa madet em baya ne tou se meiy wia-Niaku.” 33 Nyi’i e neiy i lila’-Nala kaa makite’ula kumura eng kepepate-Na. 34 Laa o wingkot ne tou kelaker i ti’i : “ Nikeiy keiy liminga mola witu e nukum Taurat, kaa si Mesias si minena’ timou e reiy’ si kina’ayoan; kumura mouw wona’ Koo meila’la, kaa si Oki’ ni Tou si lewo’ sa reiy’ i rakekla? Seiy re’en si Oki’ ni Tou i ti’i?” 35 Pokeiy ni Yesus wia nisea : “ Noki’ mokan kasi e nedo en terang witu mouw e nelet miouw. Kaurean en terang i ti’i e wia nikoo, ma’emanouw wia nisia, rio eng kareideman te’a kumontoiyla nikoo; seiy i te si makelang witu eng kareideman, sia si reiy’ mete’u sa wisa em pengeanna. 36 Ma’emanouw witu en terang i ti’i, eng kaurean en terang i ti’i wia nikoo, rio kouw mamuali oki-oki’ en terang.” Yesus nu limila’ mola en tuana, Sia rumou’ o kumirongi waki elet nea. 37 Wo ma’anouw tu’u si Yesus si simiwola en tuana eng kelaker mujizat witu en sinaru em beren nea, ta’an nisea se reiy’ ma’eman wia-Nisia, 38 rio lekepouw e nuwu’ neiy i pa’ayola ni nabi Yesaya: “Tuhan, seiy ku’a si ma’eman witu em pinakite’uan neiy? Wo wia si seiy ku’a re’en e lawas kakuasa’an ni Tuhan ni’i wera’la?” 39 Kaa ni’itu sea se reiy’ mete’u pa’emanen, karengan si Yesaya si limila’ mouw kangkasi : 40 “Nisia si rimapa mola em beren wo kimetela e nate nea, rio sea te’a lumoo’ ampit em beren, wo meeghenang ampit e nate, laa o murikit, i ka’ayo Niaku lume’osela nisea.” 41 Kapualitan yi’i neiy’ i lila’la ni Yesaya, karengan nisia si limoo’ mouw eng kamulia’an-Na wo minenoto-notorola en tanume Nisia. 42 Ta’an laker kangkasi witu e nelet ne pa’aka-aka’an se ma’eman wia-Nisia, ta’an eng karengan se tou-tou Farisi nisea se reiy’ maakula nyi’a makaredeiy, rio sea te’a neiy i sea’la. 43 Karengan nisea se lebe pa’ar eng kaormatan ni tou ta’an eng kaormatan ni Empung. 44 Ta’an Yesus si minaleiy pokeiy-Na: “Seiy i te si ma’eman wia-Niaku, sia si reiy’ ma’eman wia-Niaku, ta’an wia Nisia, si timoke mouw Niaku; 45 wo seiy i te si limoo’ Niaku, sia si limoo’ Nisia, si timoke mouw Niaku. 46 Niaku ku mineiy mouw wia eng gorem kaoatan tanume en terang, rio susur tou si ma’eman wia-Niaku, te’a mena’ witu eng gorem kareideman. 47 Wo sawona’ siesa tou si liminga e lelila’an-Ku, ta’an reiy’ timuanala nyi’a, Niaku ku reiy’ mamuali akimna, karengan Niaku mineiy reiy’ kaa ma’akimla eng kaoatan, ta’an i te kaa melelawirela nyi’a. 48 Seiy i te si sumede’ Niaku, wo reiy’ sumungkulela e lelila’an-Ku, sia si waweanouw akimna, nyi’a i ti’i e nuwu’ neiy Kumouw i lila’la, ni’itu mouw e laa mamuali akimna witu eng kesampetan zaman. 49 Karengan Niaku mengila-ngila’ reiy’ e witu en tetou-Ku nuesa, ta’an si Ama’, si timoke Niaku, Nisia mouw si minerentala Niaku kaa laa melelila’la sapa e lewo’ sa reiy’ i lila’-Kula wo ni’i pa’ayo-Kula. 50 Wo Niaku ku mete’u, kaa em perenta-Na i ti’i nyi’a mouw em patou-touan kekal. Jadi sapa e neiy i lila’-Kula, Niaku ku mina’ayola nyi’a eng kumura neiy i nuwu’la ni Ama’ wia-Niaku.”