Kapítulu 20

1 Na un di kes dia, kandu Jezus staba ta inxina povu y prega Notísia Sábi na Ténplu, kontise ki kes saserdóti prinsipal, dotoris di lei, y gentis grandi di povu judeu txiga na Jezus, 2 y es pergunta-L: « Fla-nu, ku kal otoridadi ki Bu faze kes kuza na Ténplu? Ô, kenha ki da-U otoridadi?» 3 Y Jezus rasponde-s: «N ta faze-nhos un purgunta tanbe. Nhos fla-M, 4 otoridadi pa batizmu di Djon, e ben di Déus ô di ómi?» 5 Es kumesa ta diskuti entri es, y es fla: « Si nu rasponde ma otoridadi di Djon Batista ben di Déus, E ta ben purgunta-nu: < Nton, pamodi ki nhos ka kridita na se mensaji?> 6 Má si nu rasponde ki otoridadi di Djon ben di ómi, tudu es povu ta da-nu ku pédra, pamodi es sta konvensidu ki Djon éra un pruféta.» 7 Purtantu, es rasponde Jezus: «Nu ka sabe di undi ki ben otoridadi di Djon Batista.» 8 Nton, Jezus fla-s: « Asin, Ami tanbe, N ka ta fla-nhos ku kal otoridadi ki N ta faze es kúza.» 9 Dipôs, Jezus faze es Konparason pa povu: «Un bês, un sértu ómi faze un plantason di uva, y e renda-l pa uns labrador. Dipôs, e bai pa otu téra, y e fika la pa txeu ténpu. 10 Kandu txiga ténpu di kórta, donu di plantason manda un di ses sérvu pa kes renderu, pa ba rasebe se párti na kodjéta. Má kes renderu sota kel sérvu, y es kóre ku el ku mon ta bana. 11 Nton, donu manda otu sérvu. Má ael tanbe, es sota-l, es maltrata-l, y es kóre ku el mon ta bana. 12 Dipôs, donu manda un tirseru, ma kel-li, es fri-l, y es bota-l fóra di plantason. 13 Nton, donu di kel plantason fla se kabésa: ki N ta ba faze? N ta manda nha fidju amadu. E ten otoridadi di se pai, y es debe ruspeta-l.> 14 Má óra ki kes renderu odja-l, es diskuti entri es, y es fla: é erderu di es plantason. Nu ta mata-l, y se eransa ta fika pa nos!> 15 Asin es rasta-l pa fóra di plantason y es mata-l.» Nton Jezus purgunta: «Kuzé ki donu di plantason ta ben faze ku kes renderu? 16 E ta ben kaba ku kes renderu, y e ta da plantason pa otus renderu.» 17 Má Jezus fikisa odju na es, y E purgunta-s: « Nton, Kuzé ki es párti di Skritura Sagradu ta signifika? 18 Pa tudu algen ki ta kai riba es pédra, e ta fika partidu padás-padás. Má si es pédra kai riba di kalker algen, e ta bira pó.» 19 Nton, kes dotor di lei, y kes saserdóti prinsipal, es tenta atxa un manera di prende Jezus, na kel óra mê, pamodi es sabeba ma es komparason, ki Jezus konta, éra kóntra es. Má es tenba medu di povu. 20 Nton, kes dotor di lei, y kes saserdóti prinsipal kumesa ta víjia Jezus ku atenson. Tanbe, es msnda uns spion ti Jezus, ki finji ma es éra justu, pa es faze purgunta ki podeba poi Jezus ta fla algun kuza ki es podeba uza pa akuza-L y intrega-L na mon di romanu. 21 Asin kes spion purgunta Jezus: « Méstri, nu sabe na kel ki Bu ta fla, y Bu ta inxina, é sértu. 22 Tanbe nu sabe ma Bu ka ta faze diferénsa di algen, má Bu ta inxina, na verdadi, sobri kaminhu di Déus. Konta-nu, nos lei judeu ta permiti pa nu paga inpostu pa Imperador romanu, ô nau?» 23 Má Jezus persebe ses manha, y E fla-s: « 24 Mostra-M un muéda. Nómi ku imaji, ki sta na es muéda, é di kenha?» Es rasponde: «É di Séza, Inperador romanu!» Y Jezus fla-s: 25 «Nton, nhos da Séza, kuzas ki é di Séza, y nhos da Déus, kuzas ki é di Déus.» 26 Asin, kes spion ka konsigi poi Jezus ta fla nada dianti di povu ki es podeba uza pa akuza-L. Invês di kel-li, es fika dimiradu ku sabedoria di raspósta di Jezus, y es fika kétu. 27 Otus, ki éra di grupu di saduseu, ki ta fla ma ka ten rasureson di mortus, es txiga na Jezus tanbe, y es purgunta-L: 28 «Méstri, Moizes skrebe: Si irmon di un ómi ta móre, y e dexa se mudjer sen fidju, és ómi debe kaza ku kel viúva pa da disendénsia pa se irmon ki móre. 29 Kontise ki, tenba séti irmon. Kel primeru irmon kaza, má e móre sen dexa ninhum fidju. 30 Nton kel sugundu irmon kaza ku viúva, má e móre tanbe sen dexa fidju. 31 Y asin kel tirseru irmon kaza ku kel viúva, y dipôs tudu kes otu irnom, má tudu es móre sen dexa fidju. 32 Na fin, kel mudjer móre tanbe. 33 Purtantu, na rasureson, e ta ser mudjer di kal irmon, pamodi tudu kes séti irmon kaza ku el?» 34 Nton, Jezus rasponde-s: «Na es bida, pais ta da ses fidju fémia pa kazamentu, y ómi ku mudjer ta kaza. 35 Má kes ki é konsideradu dignu pa faze párti na rasureson di mortus, y na bida ki ta ben, es ka ta dadu na kazamentu, nem es ka ta kaza. 36 Es ka ta pode móre más, pamodi es ta ser sima anju. Es é fidju di Déus, pamodi es é fidjus rasureson. 37 Má sobri nhos kiston, própi Moizés ravela rasureson di mortus, pamodi na Skritura sobri kel inkontru ku lumi ki staba ta arde na un pé di spinhu, e skrebe ma Sinhor é: di Abron, Déus Izaki y Déus di Jakó>. 38 Má Déus ka é Déus di mortus. El é Déus di kes ki é bibu. Pamodi, pa El, tudu es sta bibu.» 39 Asin, alguns dotor di lei fla Jezus: «Méstri, Bu rasponde dretu.» 40 Nton, di li pa frénti, es ka tenba koraji di faze-L más purgunta. 41 Dipôs Jezus purgunta-s: «Modi ki gentis pode fla ma Kristu é Fidju di Davidi? 42 Própi Davidi skrebe, na livru di Salmus: < Déus fla nha Sinhor: Xinta na nha mon diretu, 43 ti ki N ta poi bus inimigu pa ser bankinhu di bu sóla pé.> 44 Purtantu, si Davidi txoma kristu Sinhor> modi ki Kristu pode ser de fidju?» 45 Inkuantu, tudu povu staba ta obi-L, Jezus fla ses disiplu: 46 «Nhos toma kudadu ku dotoris di lei! Es ta gosta di pâsia, bistidu ku ses kapa kumpridu y finu, pa gentis fla-s mantenha ku kortezia na prasa públiku. Y es ta gosta di xinta na kes lugar di ónra na sinagoga, y tanbe na méza di fésta. 47 Es ta ingana viúvas, pa toma tudu ses bens, inkuantu es ta finji ma es é bon, ku ses orason kumpridu. Nton, es ta rasebe kastigu más grandi.»