1 Oni rigav amsarum faran ni girmanae Yesus fanae es Pilatus ke fisahasir ke. 2 Naha ni Yesus ke gakenae aganenae roh faran Pilatus ke imhakomain ke. "Ini hobhan ni sin yah faran Yahudi rigav ke kama inakair gu darkairin. Nigi ni wanhap Kaisar ke fidan nom gani maked av. Nigi ni Raja fwi E ke yafem nenae ke. Esigi Kristus ba nenae ke," nerakomain ke. 3 Pilatus esigi Yesus ke "Go vae Yahudi Rajae?" disir ke. Yesus tae Pilatus ke "Gosigi aganken," disir ke. 4 Pilatus onaigu oni kandep kepala rigav ke, rigav-rigav etoh ke "Apsar sin ini hobhan grae dada haser komae. Horodoho monkeden," disir ke. 5 Nahap ani o ke darenae kwae tamserae ni titimaroho farakomain ke. Naha ni "Yesus ni rigav-rigav ke gakenae aganke gu sin aowat kesanked av. Es Galilea gatap nake kamdanae kama idaho esanae kee Yudea haim-haim mae arkohomae es ini utub bohos ke tirmaked av," nekomain ke. Yesus ni Herodes ke haptavi yakasir ke 6 Pilatus ni naha sin ke darenae kee dari nahaisir ke. "Gi ini hobhan ke Galilea hobhan nekane vae sin bohose?" disir ke. 7 Naha ni "Sin bohos," nekomain gu Pilatus tae "Ya! Galilea vae Herodes ni fasi ba aiyao gatap av. Herodes ni naha horoden," nenae es Herodes ke tavda gwaisir ke, Yesus av. Herodes onaigu Yerusalem ke kag esanae bain gani masir a ke. 8 Manae Herodes ni Yesus ke nahanenae es onahan keroho farasir ke. O vae rigav aowat ani Yesus makomain sin Herodes ke babha mahakomain gu Herodes oni manae Yesus nahadivi nenae ran dinakomain ke. Yesus ni ragedep batap makotae nahadivi nenae ke. 9 Herodes oni manae sin saisi aowat Yesus ke dari naharoho farasir ke. Manae Yesus ni otaham sin maidap pakre Herodes ke agado haser ke. 10 Manae kandep kepala rigav grae Musa sin kama inadep rigav grae o ke dadahomae Yesus ke gakenae agankomaid a ke, es yah bohos ke! 11 Herodes grae e tentara rigav grae Yesus ke har-har dohomae aeve fan mim makomain ke. Naha ni baju romon Yesus ke fomhanae kee rohone Pilatus ke tavda gwaisir ke. 12 Herodes grae Pilatus grae es oni atap bohos ani rohone timin ara, rohone timin ara, masir ked. Omkon vae naha ni rohone mar yake, rohone mar yake, manae banakomain ke. On sin bohos Yesus ke agaisir ke 13 Pilatus ni kandep kepala rigav grae Yahudi mudaradep rigav grae iti rigav aowat grae maidap ke rafanae 14 nahap ke "Gi ini hobhan no ke faisaronae 'E ni haim-haim ke titimake gu sin aowat keken!' nekanen," manae nosigi E ke horodoho monkanden. Gisigi rusaga dadahane gu horodoho monkandev av. Gi ni E ke fadake sin esevah ke rabgaho monkande es! 15 Herodes tae es oni kahane horodoho monenae kee rohone nigip ke tavda gwaned av. Ini Hobhan ni yahaiyap kodon man gu otaham on bohos sin E ke imhan vae der. Manae E ni yahaiyap ma haser av! 16 No oni manae iti nag tohod ni fotomhanae tavda gwadiko, es!" disir ke. [ 17 Manae Pilatus ni hobhan maidap nahap ke tavdan gaiyap ke, oni pesta atap vae.] 18 Oni manae Yahudi mudaradep rigav ani oni rigav amsarum faran grae naitamae ni roh faran yanae "Ini hobhan es on! Es, Barabas nigip ke tavda gwanid!" nerakomain ke. 19 Barabas vae onaigu bui ap fohab ke bain hobhan a ke. Yahudi rigav ani Roma pemerintah ke nom nenae oni aphaim nake amon faran bahaisir gu Roma rigav oni manae Barabas tadavi asenae bui ap fohab ke fomhasir ke. Sin fae tae, Barabas ni sanao masir gu oni otaham ke fomhasir ked. 20 Manae Pilatus finan vae Yesus tavda gwadon vae der nenae kee nahap ke hanovara nahaisir ke. 21 Manae naha ni kwae "Raunkaifaran tohod ke kavon asid! Raunkaifaran tohod ke kavon asid!" nerakomain ke, haisap getar ani. 22 Pilatus ni kee nahap ke "Hava ke? E ni dahane apsar ke makair? Agadimdyen! No maidap vae E ke horodoho monden. On sin bohos Yesus ke agadon, agandep yah. Iti nag tohod ani fotomhanae tavda gwadimakon," disir ke. 23 Manae naha ni kwae roh faran ni titimahomae "Yesus vae raunkaifaran tohod ke kavon asid!" nerakomain ke. Naha ni makomain roh grae kandep kepala rigav ani makomain roh grae farafasir gu 24 Pilatus ni ratkenae tentara rigav ke "Naha ni aganke kahane ni mamdyen es!" disir ke. 25 Manae es, amon sin rigav aowat ke arkamir gu bui ap fohab ke fomhasir sanao hobhan vae tavda gwaisir ke. Manae Yesus vae Yahudi rigav it adah fohab ke tavdanae musir ke, naha ni E ke uvu demake der naha on nenae ke. Yesus ni raunkaifaran tohod ke kavon asisir ke 26 Naha ni Yesus fisahahomae Kirene hobhan fae fwi Simon nahaisir ke, Simon ni aiyao utub nake sasir gu ke. Naha ni Simon ke tadavi asenae es oni raunkaifaran tohod faran Simon haeyakup ke farasir ke, e ni bukumhanae Yesus mara gaunenae naha fisahaen nenae ke. 27 Rigav aowat kamon tae Yesus mara gaunda-gaunda manae arkir ke. 28 Amdugav aowat tae Yesus sesar ramaroho farakomain ke. Manae Yesus ni nahap ke harama yakanae "Yerusalem amdugav konahare! Nohop sesar ke raman nom. Hane faranae gisigi gi myao sesar, gisigi gi fahaton sesar, ke raman vae der. 29 Marke baedemake atap vae rigav ani "Argakisir amdugav vae der banarake komae. Fahaton amdyap amdugav tae, am fidamdyap amdugav tae, der banarake komae enaigu vae," dimaken. 30 Rigav ani onaigu gunung ke, saram haur gagae ke, yanae "Nigip ke haosanae ruwaki faramdyen gani!" dimaken. 31 Manae tohod rodimdyap banakotae rigav ni ini kahane make demake, ronkotae hane kahane maimake dohomae?" disir ke. 32 Tentara rigav ani rigav nauri etoh tae onaigu fisahasir ke, naitamae ni Yesus grae u sadivi nenae ke. Oni nauri vae it raviyap gagae rigav ke. 33 Naha ni Asem Watavar nema utub ke ha motanae es Yesus fanae oni raunkaifaran tohod ke faranae pako ni kavon asenae tar fadasir ke. It raviyap gagae rigav nauri tae es oni kahane masir ke, fae amin ke, fae tae amin ke, daigima musir ke. 34 Yesus onaigu "Navo, nahap ke otaham fan nom. Finan gaifamdya ni maraken," disir ke. Tentara rigav ani Yesus baju gi riri sanenae undi mim masir ke. 35 Rigav-amdugav aowat tae rusaga davarakir gu Yahudi mudaradep rigav ani Yesus ke aeve fahomae "E ni rigav ke torog kamakomain ke, manae Myao Kodon ni anahag keke Torog Kamadep Raja E bohos demake Esigi ke naha torog kaman!" nekomain ke. 36 Tentara rigav tae Yesus ke aeve fahomae esanae hah anggur ah e ke huni disir ke. 37 Nahap tae Yesus ke "Yahudi Raja Gop bohos demake Gosigi ke torog kamod!" nekomain ke. 38 Surat tae ririndanae Yesus asem atahap mae kavon asisir ke "Yahudi Raja av," disir ke, oni surat av. 39 Manae raunkaifaran tohod fae nake tirgaunkir hobhan yahaiyap fae maidap ani apsar sin yah Yesus ke aganenae "Gop Torog Kamadep Raja nide? Gosigi grae nigip grae torog kama sanid!" disir ke. 40 Manae amin raunkaifaran tohod ke kavon asisir hobhan tae otaham oni hobhan ke kanae aganenae "Go Myao Kodon tadan hasere? Go grae E grae no grae horodon mub maidap ke asokodev av! 41 Manae nagap vae yah bohos makairi gu es der bohos otaham nigip ke u sanked av. Manae ini hobhan vae apsar mamdya ni dava gu dagamu uked av!" disir ke. 42 Kee oni hobhan ni Yesus ke "Navo Atap Kodono! Gosigi Go Hait Kodon ke ha motanae nohop ke finan badud!" disir ke. 43 Yesus tae oni hobhan ke "Sin bohos go ke agankeden, go grae No grae es ini atap bohos Firdaus*j ke odogomaimakon!" disir ke. Yesus homsir ke 44 Atap onaigu sasa utub nake dadahomae dauwarkisir ked. Tiga jam kahane ni dauwarkenae kee hausir ke. 45 Myao Kodon Ap Faran fohab mae forahasir avag faran kamon tae utub mae bahadoho hanae bemha farasir ke. 46 Yesus ni roh faran ni yanae "Navoa! Nosigi No myao Go it adah fohab ke farakeden!" disir ke. Oni dohomae homon bohos homsir ke. 47 O ke davain tentara kepala hobhan ni o ke nahanenae Myao Kodon ke adohomae "Ini hobhan vae haiyam amdyap, sin bohos!" disir ke. 48 Manae Yesus ukotae fege dadavi nenae savaisir rigav-amdugav ini faran tae o ke nahanenae es hauwah yakenae nahasigi naha betavuv ke fotomhahomae bevesir ke. 49 Yesus E timin rigav ini faran tae, Galilea nake gaunenae savaisir amdugav tae, argir nake fege davarakir ke, Yesus ke ukir gu ke. 50 Yahudi mudaradep hobhan fae fwi Yusuf tae davain ke, Yahudi aphaim pakre fwi Arimatea nake sasir hobhan a ke. Yusuf vae waron ni banakomain hobhan ke. 51 Myao Kodon ni rimi faraokwe Hait Kodon ese motakotae nahadivi nenae fege fofaisir hobhan fae maidap esovav ke. Yahudi mudaradep rigav etoh ani Yesus ke uvu nerakir gu Yusuf ni der do haser ke. "Yesus on nom!" nekir gu kwae usur ke. 52 Es oni Yusuf ani Pilatus ke hanae Yesus homon torohab ke rigaisir ke. 53 Pilatus der disir gu Yusuf ni pako imha avonae homon torohab fanae es avag korai grae aramisir ke. Araminae yakae saram amin ke demsir tap fohab mae rufarasir ke. Oni yakae tap vae homon torohab mai fomhamdya ni davain gu ke. 54 O vae Jumat atap ni masir av, Yahudi fat sagaimadep Sabat atap atahap bohos kekir gu ke. 55 Galilea nake gaunenae savaisir amdugav tae Yusuf grae hanae es oni yakae tap ke nanaha masir ke. Yesus mutub o ke rufarasir vae naha ni fege davarakir gu ke. 56 Nahanenae kee rohone hanae gefam kandep obas maginenae minyak gi fasir ke, marke Yesus homon torohab ke gamvi nenae ke. Manae es Musa sin birap ani Sabat atap ni fat sagaimakomain ke.